13.04.2011

Koht Nr. Nimi Aeg
1  Kevin Soon                        14:43.0
2  Steven Kalf                        15:44.7
3  Karl Patrick Lauk           15:56.1
4  Simmo Kikkas                  16:16.9
5  Ain Talu                             16:51.2
6  Matis Sikk                          16:58.7
7 Indrek Matt                      17:01.2
8  Mihkel Lindau                 17:02.3
9 Jüri Suluste                        17:09.1
10  Andres Lauk                  17:42.5
11  Priidu Saart                    17:49.9
12  Peeter Kilter                  19:03.9
13  Mihkel Truu                   19:29.8
14  Villu Veel                        19:51.3
Katkestas  Aivar Müür

Hooaja esimeseks mõõduvõtmisteks(eraldistart 10 km) olge valmis eeloleval kolmapäeval, 13.04.2011.

Stardiaeg Pihtla teel kell 19.
Võistlusele registreerimine stardipaigas kell 18.30-18.45

NB! Võistlus tavaratastega! Mitte kaared ega kettad.

Pühapäeval, 10. aprillil sõideti Prantsusmaa – Belgia lähistel mainekas 109. Pariis –Roubaix ühepäevasõit, mis kuulub ühtlasi UCI National Cup arvestusse.
Peatreenr Toivo Suvi juhendamisel esines Eesti koondis 118 km pikkusel võidusõidul, millest 30 km munakivisillutisega teed, edukalt. Koju toodi tänavused esimesed National Cup punktid tõustes seega riikide arvestuses kõrgele 7. kohale.
Individuaalse võistelajena oli parim Mihkel Räim, kes lõpetades 12. kohaga.
Head sõitu tegid Kristen Kivistik (47.), Oskar Nisu(53.) ja Krister Raudsepp 54. koht.
Kahjuks pidid Timmo Jeret ja Aksel Nõmmela sõidu katkestama tehniliste probleemide tõttu.

Martinique, Robert, laupäev 26.03.11.
Annika:

Eile kohaliku aja järgi südaöö paiku lõppes II etapp 2-osalisest võistlusest, mida meil õnnestus jälgida. Rigo, kes võitis eelmisel laupäeval, hoidis targalt ka eile kohta eesotsas ning Jörgen rallis esimeste seas kõik need 40 ja pea 2 tundi kestnud ringi. Ja Mon Dieu! – finishis äkki Jörks andis sellist gaasi, et kaotas vaid paari cm-ga mingile rohelises sellile, keda Jörks ja Rigo hiljem “ketsiks” nimetasid 😉
Niisiis – 2-etapilise võistluse võitjad on kokkuvõttes Rigo Räim ja Jörgen Matt. Just, just. Väga vinge oli seista selle (suhteliselt naljaka) autasustamistseremoonia tunnistajana ja karjuda kaasa, kui poistele uhked kuldsed karikad ulatati!

Kuidas elada stressi ja mureta?

Mis aga siia juurde ka eriti lahe on see, kuis poiste klubi tegelased kogu seda võistluste asja kaasa teevad. Esiteks ei tea ei nemad (ega ilmselt ka isegi korraldajad), mis kell näiteks start on. Juttu oli 18st, siis 19-20 vahel, siis selgus, et mingid noored poisid sõivadad vahepeal veel ning reaalselt said mehed starti millalgi enne 22.00.
Samal ajal chillivad klubi inimesed parklas, ajavad juttu, patsutavad üksteist, ka naised-lapsed kaasas. Nagu suur rahvapidu. Ei mingit pabistamist või kergetki stressi sellest, mis võistlusega toimub. Üldse kadestan neid sellise muretu suhtumise ja pideva rõõmsa meele pärast.
Ja imestan, miks siin saarel nii palju apteeke on, no ausalt, iga 100 m tagant suur apteek. Kui inimesed on nii rõõmsad, ei muretse eriti mitte millegi pärast (nii näib), tunnevad väikestest asjadest suurt ja siirast rõõmu, siis milleks ravimid ja arstid? Vastust ei tea.

Kuidas pidada pidu?

See on ka omaette tarkus kohalikel. Näiteks eile olid neil võistlusel kohe vahuveinid kaasas, no igaks juhuks 😉 või nagu Rigo arvas, küllap nad juba pärast eelmist laupäeva otsustasid, et nende klubi mehed võidavad kõik, mis vaja. Ja siis on võimalik ka see, et nad saabuvad sulle koju (või noh, kohta, kus sa elad) ning üllatavad sind with a surprise party, kuhu on kaasa võetud nende enda perekonnad. Sinu oma kodus ? Kas pole originaalne ;)? Ma kujutan ette Rigo ja Jörksi, kes nendest ju ka aru ei saa eriti (mina ka ei saa) ning kelle juurde nad saabusid pidu korraldama. Elu nagu filmis.

Rigo kommentaar:
…võistlus läks normaalselt. algul pidi start kell 19:00 olema aga päriselt kujunes see asi niiet saime veits enne 22:00 alles minema. kuna olin selle ürituse liider siis keegi mind pundist minema ei lasknud. mingi poole sõidu pealt tekkis suht siuke soodne atrööv ette. 8 mingit ketsi ja siis jörks. ise sain pundis vaikselt kulgeda ja ohtlikel konkurentidel silma peal hoida. see atrööv jäigi ette. jörks oli teine ise tulin 11. üle joone. kokkuvõtte võitsin ära ja jörks tuli teiseks. niiet kavaldasime neegrid ilusti üle. nad olid seal ainult minule keskendunud ja ei jaganud ära, et jörks võib ka kõrgele üldkohale sõita. vot. nüüd tuleb endal siuke rahulikum aeg. teen veits raskemeid trenne ja loodan, et matt siis võitmise enda peale võtab.

Rattahooaeg kogub pöördeid ja enne võistlushooaega tasub meie klubi ratturitel korraks maha istuda ja pilk kevad/suvele seada. Kel plaanis võistelda, siis vaadake üle oma elu- ja õnnetusjuhtumikindlustused ning saatke oma litsentsisoov hiljemalt 24. märtsiks klubisse.

Prantsusmaa klubi Union Sportive Foyalaise sai täiendust teisegi eestlase näol. Jaanuari keskel Martiniquel treenivale ja võistlevale Rigo Räimele läks toeks Otepää Audenteses õppiv saarlane Jörgen Matt. Eelseisvad poolteist kuud saavad noormehed koos treenida ja võistlustelgi teineteisele toeks olla.
Kõrgemalt särav päike ja sulav lumi lausa kutsuvad juba maanteele rattakilomeetreid koguma. See ka põhjus, miks suur osa rattureist oma sammud Hispaaniasse seavad.
Meie juunioride(Mihkel Räim, Endrik Puntso ja Sten Sarv ) lennuk väljub Tallinnast
09. märtsil. Tagasi Eestisse jõutakse aprilli keskel.

Esimese talikrossi Elvas jätsid meie klubi ratturid vahele, kasutades sel ajal veel treeningvahendina suusatamist. Suur osa klubi liikmetest on tänavu talvel olnud väga aktiivsed suusatajad. Klubi roheline riietus on säranud ja tooni andnud erinevatele suusamaratonidel, – sõitudel. Sealhulgas mainekal Tartu Maratonil.

2011. aasta Eesti Meistrivõistlused Talikrossis toimusid laupäeval Elvas, kus jagati medaleid neljas võistlusklassis naistele ja kaheksas võistlusklassis meestele. Kokku osales ligi 200 ratturit.
Libedal rajal oli olulise tähtsusega tehnilised oskused ja hea koordinatsiooni tunnetus.

Vanuseklassis M14 startis 37 võistleja seas Karl Patrick Lauk, kel tuli läbida 2x 3km saavutades 6. koha.
Steven Kalfi võistlusklass on teist aastat M16. Tal tuli sõita võistluse käigus 10,2 km(3×3,4 km). Kolmekümne viie ratturi seas sai Steven lõpuprotokollis 22. koha.
M18 klassis alustas meie klubist starti Mihkel Räim ja Endrik Puntso, kes said kahekümne kaheksa võistleja seas vastavalt 12. ja 15. koha.
SEN2 klassis võistlevatel ratturid läbisid 4×3,4 km ja aasta algusest meie klubi ridades võistlev Jaanus Sarv oli 4.

Viikingi medaliarve avas meie klubiga liitunud U23 vanuseklassis Sten Sarv, kes saavutas talikrossil 1. koha.

Kariibi meres asuva Martinique’i saare klubis Union Sportive Foyalaise pedaaliv Saaremaa 23aastane jalgrattur Rigo Räim tegi oma esimesed võistlused.

Eelmisel laupäeval oli pealinnas Fort de France’is kriteerium, mis Rigo Räime sõnul oli alustuseks päris hea. “Kuna rada oli täiesti sile ja tuul võistluspäeval tugev, siis oli suhteliselt hea pundis sahistada,“ rääkis rattur oma blogis võistlusest.

“Vahepeal tuli tahtmine ka päriselt võidu sõita, aga kui nina grupist välja pistsin, siis sain aru, et pole nagu väga lihtne,“ lisas ta
Sõidu alguses sai kohe viis meest eest minema ja et sõit oli ainult 60 km pikk, siis ette nad jäidki. Rigo Räim lõpetas sõidu grupi lõpus.

Pühapäeval oli kavas 112 km pikkune grupisõit. Aktiivselt kulgenud võistluses sai Räim poolel maal koos 15 mehega suurest grupist minema ja finišis oli ta neljas.

“Mõlemad sõidud olid ka pisut huvitavamad kui tavaliselt, sest lisaks kohalikele olid stardis veel mõned Guadeloupe ratturid, prantslased ja ka üks Hispaania meeskond,“ märkis Rigo Räim.

Tema sõnul oli sõit totaalselt erinev kui näiteks Eestis ja sellega harjumine võtab jälle natuke aega. “Sileda peal ei viitsi keegi eriti liigutada ja nii kui tee veidi loodist välja läheb, siis igasugused liba Contadorid ja muud sellised wannabe ronijad muutuvad väga aktiivseks,“ rääkis rattur valitsevast konkurentsist.

“Samuti on grupis ka päris palju koordinaatoreid, kes kõik ohtlikud olukorrad ilusti kukkumisteks realiseerivad. Pühapäeval oli esimese 100 m peale vähemalt kaks õnnetust.“

Võistlusgraafik tõotab veebruaris kujuneda Rigo Räimele tihedaks. „Esialgu veel võistlusteks väga spetsiaalselt ei valmistu ja teen neid rohkem trenni eesmärgil kaasa. Ja pole kahtlustki, et need on märksa huvitavamad kui pikad trennid,“ lausus rattur.

Uudise allikas: Alver Kivi,ajaleht “Meie Maa”

Saaremaa 23aastane jalgrattur Rigo Räim suundus taas Kariibi meres asuva Martinique’i saare klubisse Union Sportive Foyalaise.

Jalgrattaklubi Viiking juht Riho Räim ütles, et kuna Rigo Räim muud pakkumist ei saanud, siis tuli hetkel leppida juba tuttava variandiga, sest ka eelmisel suvel sõitis Saaremaa noormees samas klubis.

Räime sõnul on see meie klubile normaalne variant, sest Union Sportive Foyalaise maksis kinni ratturi edasi-tagasi lennupiletid. “Seal on soe, saab juba normaalsetes tingimustes treenida ja korralikult hooajaks ettevalmistada,“ rääkis Riho Räim, lisades, et see ongi tema noorema venna peamine eesmärk.

Meeskond esialgu tundmatu

Rigo Räim tunnistas, et tegelikult oli tal plaan see hooaeg kusagil mujal sõita, aga erinevatel põhjustel sattus ta ikkagi oma vanasse klubisse tagasi. Klubikaaslasi ega kedagi meeskonnast peale bossi ja tema tütre saarlane veel näinud ei ole. “Loodan, et see vuntsidega poiss eelmise aasta meeskonnast on ka veel ikka olemas, sest muidu poleks rattasport enam see, mis ennem,“ kommenteeris Räim.

Ratturi sõnul saab ta võistlema hakata tõenäoliselt juba paari nädala jooksul, aga ilmselt tuleb esimesed sõidud niisama kaasa kulgeda, sest seni saarel oldud ajaga temast veel kindlasti võidusõitjat ei saa.

“Tegelikult sain ükspäev bossilt kalendri ka, aga ma ei suutnud sealt välja lugeda, et millised on need sõidud, kus mina osalen. Võimalik, et mingi hommik on boss lihtsalt autoga maja ees ja ütleb, et nüüd on minek,“ lisas Räim.

Troopilises kliimas treenimist on Rigo Räim alustanud kerge sõiduga. “Olen üksi treeninud, kuigi boss kutsus mind meeskonnaga ühistreeningule. Keeldusin viisakalt, sest eelmise aasta esimene ühistreening oli veel selgesti meeles ja praegune vorm sellist testimist kindlasti ei luba,“ selgitas rattur.

Tähtsamateks kodusteks võistlusteks tagasi

Mais algavateks tõsisemateks Eestis toimuvateks võidusõitudeks plaanib mees kodus tagasi olla. Tartu ja Tallinna GP-d, Saaremaa velotuur, Eesti meistrivõistlused ja Saarte mängud on need võistlused, kus Rigo Räim tahaks kindlasti osaleda.

Seejärel läheb ta ilmselt Martiniquele tagasi, kus osab ühel UCI kategooria velotuuril, mis tema klubile on kõige tähtsam võistlus.

Union Sportive Foyalaise näol on tegu amatöörklubiga, kellel on plaan mõne aasta pärast teha selle piirkonna esimene professionaalne kontinentaalne rattatiim.

Uudise allikas: Alver Kivi,ajaleht “Meie Maa”