Kui Saaremaal öeldakse sõna Räim, siis tähendab see paljudele kindlasti jalgratast. Kui öeldakse sõna jalgratas, siis seondub see paljudele jälle just perekond Räimega. Saaremaa Spordiliidu eripreemia, 2013. aasta sportlikum perekond kuulub Riho, Ülle, Mihkel, Triinu ja Kati Räimele.
„Jalgrattal on meie peres väga tähtis koht,“ tunnistab Ülle Räim. „Riho roll on siin muidugi kandev. Aga ta ei ole seda kellelegi öelnud, et nüüd peavad kõik sõitma hakkama. Ise ta sellel rattal istus, teised kõik on teinud seda vabatahtlikult.“
Sport on Räimede peres väga oluline ja ei möödu päeva, kui sporditeemadel ei räägita. Ülle sõnul ei ole see kindlasti reegel, kuid kui ümbritsevad inimesed teevad sporti, siis on sport ka ühine märksõna. Muidugi ei puudu pere harrastuste hulgas ka muusika, kino ja teater.
Kui Riho Räime teatakse eeskätt jalgrattaklubi Viiking eestvedajana, Saaremaa velotuuri peakorraldajana ja Eesti U23 koondise treenerina, siis peamise taustajõuna abistab teda abikaasa Ülle.
Ülle alustas Viljandis 12 aastaselt suusatreeningutega ja spordikooli lõpetamise järel Tartu Ülikooli, kus sai suusatreeneri diplomi. Paraku pole Saaremaale tulles sellega midagi teha olnud.
„Mind on ennast rohkem motiveerinud liikumine ja rahvasport,“ tunnistab Ülle Räim, lisades, et sport on temale suur katus, mis jaguneb erinevatesse vormidesse.
Praegu tegutseb Ülle Räim Tuulte Roosi lasteaias ujumisõpetajana, mis on andnud talle võimaluse olla spordi sees ja innustada kõige pisemaid. Muu energia on läinud sellele, et olla Rihole abiks.
Kui Saaremaa velotuuril ollakse korraldustööga hommikust õhtuni koos, siis muudel võistlustel käib Riho peamiselt üksi. Aastas saab seda aega mõõta kuudega.
„See ei ole raske, ootan teda,“ räägib Ülle. „Samas olen ju ikkagi protsessi sees ja mõistan neid käike. Sageli arutleme nende asjade üle väga palju, külg-külje kõrval teeme seda kõike peamiselt koos.“
Samas ei laabu elus, spordivõistluste korraldamisel ja sportlikes tulemustes alati kõik plaanitu ja soovitu järgi. Aeg-ajalt tuleb kogeda tagasilööke ja taluda kriitikat. Riho Räime aadressil on viimast aega-ajalt ikka langenud.
Ülle Räim räägib, et loomulikult tuleb abikaasat vahel ka lohutada. Kuid ta tõdeb, et ei tea, kas see annab tulemusi. „Riho on ise niivõrd analüüsivõimeline inimene,“ märgib Ülle.
„Aga kindlasti me räägime nendest asjadest, kui tema või minu arvates on midagi viltu läinud. Ühiselt oleme me paljud asjad suutnud korda ajada.“
Vanem poeg Mihkel Räim on üks Eesti perspektiivikamaid noorrattureid, kes maitsnud ka juba profileiba. Vaatamata oma noorusele on ta saavutanud juba mitmeid olulisi võite. Koduste triumfide juures on alati olnud üks esimesi õnnitlejaid Ülle.„Mihkli võidud rõõmustavad mind väga,“ lausub ta. „Aga Mihkli mure on minumure ja kui tal läheb kehvasti järgneb magamata öö. Mulle on oluline kõik, mis ta teeb. Olgu see siis sport või mingi muu tegemine. Ma ei tõstaks siin jalgrattasporti küll esile. Tähtis on see, et poeg saab tegeleda sellega, mis talle meeldib.“
Räime pere tütred Triinu ja Kati sõidavad jalgrattaga oma lõbuks. Ülle ei pea oluliseks, et nad hakkaksid tippsporti tegema. Tähtis on, et nad teeksid seda meeldivalt ja rõõmuga rahvaspordi tasemel.
„Ma ei arva, et nad peaksid pürgima mingisugusele kõrgemale sportlikule tasemele,“ märgib Ülle. „Triinu käib Norma Helde juures ujumistrennis ja on oluline, et see talle väga meeldib. Kati jookseb ja suusatab hästi ning see mida ta teeb, teeb korralikult.“
Uudise allikas: www.saaremaasport.ee